Ei, ma ei kirjuta laste toitumisest. Kirjutan sellest, milline on lapse kaal Eesti sotsiaalpoliitika valemites. Selle ajendas kirjutama ajakirjanduses avaldatud lihtsustatud arvutused peretoetuste plaanitavate muudatuste kohta.
Sotsiaalpoliitikas tuleb sageli ette olukordi, kus peab võrdlema perekondi, mis erinevad omavahel nii liikmete arvu kui vanuse poolest. Näiteks tahame teada, kas lapsetoetused on ühtemoodi piisavad nii ühe lapsega üksikvanema peres kui ka kolme lapsega kahe vanemaga peres; või kas toimetulekutoetuse valemis peaks toidukuludeks arvestama võrdse summa nii lasteaias käiva lapsega perele kui gümnasistiga perele; või kas töötutoetuse suurus peaks sõltuma sellest, kas peres on 1 või 2 last.
Selleks, et taolised võrdlused oleksid võimalikud, peame andma igale lapsele kaalu, kuidas teda hinnata sotsiaalpoliitika vaatest. Kaalude valik sõltub nii tehnilistest eeldustest tarbimise mastaabisäästu kohta, aga ka väärtushinnangutest erinevate isikute, näiteks laste või eakate vajadustele seatud prioriteedi kohta. Kaalude valik mõjutab statistilisi näitajaid perede vaesusriski ja ebavõrdsuse kohta. Kui neid indikaatoreid kasutatakse omakorda sotsiaal- või perepoliitika kujundamisel, siis mõjutavad kaalud ka eurosid, mida peredele jagatakse.
Kaalude puhul võetakse referentsiks üksi elav täiskasvanu, kelle kaaluks on 1. Sellega hakatakse võrdlema siis igat järgmist täiskasvanut ja last. Iga järgmine täiskasvanu tuleb väiksema kaaluga mastaabisäästu tõttu. Enamasti (kuid mitte alati) on lapse kaal samuti väiksem kui 1 tulenevalt nii mastaabisäästust (iga järgnev laps ei vaja oma külmkappi) kui ka sellest, et lapse kulud on sageli väiksemad (laste riided ja toit on enamasti odavamad täiskasvanu omast).
| Näide | Vanus 0-14 | Vanus 14-19 |
|---|---|---|
| Kõigi kulud on võrdsed, nt ühekordne hinnatõusu leevendustoetus | 1 | 1 |
| Absoluutse vaesusriski arvutamise kaalud, nt “Laste ja perede programm 2022-2025” | 0.5 | 0.7 |
| Suhtelise vaesusriski arvutamise kaalud, nt “Eesti 2035” | 0.3 | 0.5 |
| Toimetulekupiir (Sotsiaalhoolekande seadus) | 1.2 | 1.2 |
Eestis on kasutusel erinevaid kaale laste väärtustamiseks, mis kõik on kasutust leidnud ka sotsiaalpoliitika sihtide seadmisel. Viimatine ühekordne hinnatõusu leevendus 50 eurot käsitles kõiki lapsi võrdväärselt, sh võrdselt eakatega, seega võib öelda, et lapsi võeti kaaluga 1.
Samas sotsiaalministeeriumi “Laste ja perede programm 2022-2025” kasutab ühe tulemusindikaatorina absoluutse vaesuse määra lastega peredes. Selle arvutamisel võetakse iga alla 14-aastase lapse kaaluks 0,5 ja iga vähemalt 14-aastase lapse kaaluks 0,7. Palju väiksema kaaluga on lapsed suhtelise vaesusriski arvutamisel, mida kasutatakse näiteks arengustrateegia “Eesti 2035” tulemusmõõdikute juures. Seal on alla 14-aastaste laste kaal 0,3 ja iga vähemalt 14-aastase lapse kaal 0,5. (Viimased on niinimetatud modifitseeritud OECD kaalud, mis kasutatakse sageli riikidevahelisel võrdlusel, sh Euroopa Komisjoni analüüsides.)
Mastaabisäästule hoopis vastupidiselt käitutakse Eestis kõige raskemas olukorras perede toetamisel, kui makstakse toimetulekutoetust. Nimelt võetakse alates 2018. aastast toimetulekupiiri arvutamisel iga alla 18-aastane laps kaaluga 1.2. (Aastatel 2015-2017 oli kaaluks 1.0 ja enne seda oli kaal 0.8). Seega sügavaesuses olevate perede toetamisel väärtustatakse lapsi enam kui täisealisi või eakaid.
Lasterikaste perede toetamise järsu tõusu argumentidena on mõned Eesti tipppoliitikud ja perede eest võitlevad huvigrupid (nt Riina Solman 15.11.2022 EPL, Aage Õunap 03.11.2022 ERR) teinud arvutusi, kus laste kaal võetakse võrdseks ühega ja perekondade võrdlemiseks jagatakse ära perekona kogusissetulek pereliikmete arvuga. Sellega näidatakse muuhulgas, et kolmelapseliste perede olukord on uue seadusmuudatuse raames võrdne kahelapseliste perede olukorraga.
See on aga vaid üks võimalik arvutuskäik ning ei ole minu arust kooskõlas seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutatavate laste kaaludega, kui võrreldakse eri perede toimetulekut.
Seetõttu tahaksin välja tuua ka lihtsa võrdluse juhul, kui perede võrdlemisel kasutatakse samu kaale, mis seni sotsiaalpoliitika baasdokumentides ja muuhulgas ka tolle sama seaduseelnõu seletuskirjas kasutatud arvutustes.
Järgmisel joonisel on esitatud ekvaliseeritud sissetulekud kolme erineva kaalukomplekti korral kuni seitsme lapsega peredes. Olgu lapsed praegu kõik alla 14-aastased, et ei peaks hakkama võrdlema eri vanusstruktuuriga peresid. Muu sissetuleku ja täisealiste arvu puhul kasutan samu eeldusi, mis oli kasutusel riigihalduse ministri artiklis - kaks täiskasvanut kokku maksudejärgse sissetulekuga 2800 eurot. Vaadatud on kehtivat toetuste suurust ja plaanitavat suurust (16.11.2022 hommiku seisuga).
Vasakpoolseim joonis toob välja ekvaliseeritud sissetuleku, mille saame, kui jagame kogusissetuleku läbi pereliikmete arvuga (lapse kaal = 1). Keskmine joonisel on lapse kaal 0.5 (ja teise täiskasvanu kaal 0.7), mis on kasutusel absoluutse vaesusriski leidmisel laste ja perede programmdokumendis. Parempoolne joonis võtab lapse kaaluks 0.3 (ja teisel täiskasvanul 0.5), nii nagu suhtelise vaesusriski puhul “Eesti 2035” strateegias.
Kui kasutada lapse kaaluna 0.5 või 0.3 nii nagu praegu sotsiaalpoliitika indikaatorites, siis plaanitav seadusmuudatus muudab kolmelapseliste perede olukorra tegelikult paremaks kui kahelapselistel perekondadel. Kolmelapselistel peredel sissetulek oleks antud näite puhul sama suur kui kahelapselistel peredel kui lasterikaste toetus tõuseks vastavalt kas 450 või 350 euroni.
Nagu ülal öeldud, et ei ole kaalude määramisel kindlat tõde, sest kaalud sisaldavad ka väärtushinnanguid. Aga sotsiaalpoliitikas kasutatavad argumendid võiksid olla omavahel kooskõlas. Muidu on nii, et kui hakkame peale seaduse jõustumist paari aasta pärast arvutama lastega perede vaesusindikaatoreid, siis võib üllatusena meid tabada, et kahelapselised perede vaesusrisk on suurenenud ja kolmelapselistel vähenenud. Ja seda üksnes seetõttu, et poliitikute poolt lastele antud kaalud erinesid poliitika väljatöötamisel ja pärast tulemuste mõõtmisel.
vana = list(CB_Ch1 = 60,
CB_Ch2 = 60,
CB_Ch3plus = 100,
BCCLG_Ch3_6 = 300,
BCCLG_Ch7plus = 400)
uus = list(CB_Ch1 = 80,
CB_Ch2 = 80,
CB_Ch3plus = 100,
BCCLG_Ch3_6 = 650,
BCCLG_Ch7plus = 850)
peremuusissetulek = 2800
taisealistearv = 2
suhtvaesuskaalud = list(esimene = 1, teine = 0.5, laps = 0.3)
absvaesuskaalud = list(esimene = 1, teine = 0.7, laps = 0.5)
vordsedkaalud = list(esimene =1, teine = 1, laps = 1)
perehyvitised_f <- function(lastearv = lastearv, poliitika = vana) {
perehyvitised = poliitika$CB_Ch1*(lastearv>=1) +
poliitika$CB_Ch2*(lastearv>=2) +
poliitika$CB_Ch3plus*(lastearv>=3) * (lastearv-2) +
poliitika$BCCLG_Ch3_6*(lastearv>=3 & lastearv<=6) +
poliitika$BCCLG_Ch7plus*(lastearv>=7)
return(perehyvitised)
}
ekvsuurus_f <- function(taisealistearv = taisealistearv, lastearv = lastearv, meetod = suhtvaesuskaalud) {
ekvsuurus = meetod$esimene*(taisealistearv>0) +
meetod$teine*(taisealistearv-1) +
meetod$laps*lastearv
}
df <- data.frame(lastearv = c(1:7))
df$laps03 <- ekvsuurus_f(taisealistearv = 2, lastearv = df$lastearv, meetod = suhtvaesuskaalud)
df$laps05 <- ekvsuurus_f(taisealistearv = 2, lastearv = df$lastearv, meetod = absvaesuskaalud)
df$laps1 <- ekvsuurus_f(taisealistearv = 2, lastearv = df$lastearv, meetod = vordsedkaalud)
df <- df %>% pivot_longer(cols = c(laps03, laps05, laps1), names_to = "Meetod", values_to = "Ekvsuurus")
df$Praegune = perehyvitised_f(lastearv = df$lastearv, poliitika = vana)
df$Plaanitav = perehyvitised_f(lastearv = df$lastearv, poliitika = uus)
df <- df %>% pivot_longer(cols = c(Praegune, Plaanitav), names_to = "Poliitika", values_to = "Hüvitised") %>%
mutate(sissetulekkokku = Hüvitised + peremuusissetulek) %>%
mutate(Sissetulekinimesekohta = sissetulekkokku/Ekvsuurus)
df <- df %>%
mutate(`Laste arv` = lastearv,
`Sissetulek liikme kohta` = round(Sissetulekinimesekohta),
Meetod = factor(Meetod, levels = c("laps1", "laps05", "laps03")))
p1 <- df %>% ggplot(aes(x = `Laste arv`, y = `Sissetulek liikme kohta`, color = Poliitika)) +
geom_line() +
geom_point() +
scale_x_continuous(breaks = c(1:7)) +
facet_wrap(~Meetod, scale = "free", labeller = as_labeller(
c(laps03 = "Laps = 0.3", laps05 = "Laps = 0.5", laps1 = "Laps = 1"))) +
labs(x = "Laste arv peres (kõik alla 14)", y = "Võrdsustatud sissetulek")
ggplotly(p1)Joonis 1: Näidisperede ekvaliseeritud sissetulek praeguse ja plaanitava seaduse järgi
Praeguses debatis esile kerkinud perede ebavõrdne kohtlemine perehüvitistes laste arvu järgi ei ole tegelikult midagi erakordset, kui vaadata Eesti sotsiaalkindlustusüsteemi või maksupoliitikat.
Nii on meil täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamisel 1848 eurot teise lapse kohta ja 3048 eurot alates kolmandast lapsest. Seega on esimene laps kaaluga 0, teine 0.308 (1848/6000), kolmas kaaluga 0.2 ((3058-1848)/6000) ja iga järgmine laps taas kaaluga 0.
Ootamatud hüpped on ka Eesti pensionisüsteemis. Nii on ühel lapsevanemal, kes on kasvatanud vähemalt kolme last, õigus jääda varem pensionile 1 aasta varem; sellel, kes on kasvatanud 4 last, kolm aastat varem, ja kes on kasvatanud 5 või enamat last lausa viis aastat varem. Seega nelja last kasvatanud inimene saab lausa kolme aasta pensioni võrra rohkem raha riigilt kui kahte last kasvatanud inimene, lisaks veel erinevused aastakoefitsientides laste eest.
Nagu näha on selliseid jõnkse lisaks peretoetustele meil veelgi. Seega ei ole praeguses plaanis midagi erakordset. Peaasi, et poliitika üle otsustajad oskaks ja sooviks küsida sotsiaalministeeriumi analüütikutelt aeg-ajalt analüüsi ka tervikpildi kohta.